Saksimaa ajalugu

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2011) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust.

Saksid (ladina saxones) olid algselt väike germaanlaste hõim, kes elas Põhjamere kaldal Elbe ja Eideri vahel tänapäeva Holsteinis. Nende nimetust, mis on tuletatud nende noasarnasest relvast sax, on esimesena maininud Rooma autor Ptolemaios umbes aastal 130.

3. ja 4. sajandi Saksamaal tekkisid suured alemannide, baierlaste, tüüringite, frankide, friiside ja sakside hõimuliidud. Need koosnesid arvukatest väikehõimudest koos hõimuvalitsusega. Kõiki neid liite peale sakside oma valitsesid kuningad; saksid olid jagatud mitmeks sõltumatuks hõimuks, igal oma pealik, ning sõja ajal loosisid need pealikud endi hulgast ülempealiku. Ülempealik juhtis teisi sõja lõpuni.

3. ja 4. sajandil laienesid saksid võidukalt lääne poole ja nende nimi anti suurele hõimuliidule, mis ulatus läände täpselt Rooma riigi endise piirini, peaaegu Reini jõeni. Ainult kitsas maariba Reini paremal kaldal jäi frankidele. Lõuna suunas liikusid saksid Harzi mägedeni ja Eichsfeldini ning järgnenud sajanditel sulandasid endasse suure osa Tüüringist. Idas ulatus nende võim esialgu Elbe ja Saaleni; järgnenud sajanditel laienes see palju kaugemale. Kõik Saksa mereäärsed alad kuulusid saksidele, välja arvatud piirkond Weserist läänes, mis kuulus friisidele.